Aktiivse inimese toitumine

Õige ja mitmekesine toitumine on tervisespordi seisukohalt väga oluline. Sellest sõltub organismi taastumine treeningkoormustest, kehakaal, töövõime, tervislik seisund jne. Aktiivselt sporti tehes tuleb toitumise juures jälgida:

- Toidu kaloraaži ehk energiasisaldust

- Põhitoitainete (süsivesikud, valgud, rasvad) omavahelist vahekorda

- Toitumise regulaarsust

- Toitumise mitmekesisust, tervislikust ja värskust

Keskmise üle 30-aastase meesterahva päevane energia vajadus on 2800 kcal ning samaealisel naisel 2000 kcal. Sõltuvalt treeningute kestusest ja intensiivsusest on füüsiliselt aktiivse inimese päevane energiavajadus suurem kui tavainimestel.

Lisaks toidu kaloraažile tuleks jälgida põhitoitainete omavahelist vahekorda. Põhitoitained on valgud, rasvad ja süsivesikud. Tavainimesed peaksid saama oma igapäevase energia 55% ulatuses süsivesikutest, 25% ulatuses rasvadest ning 20% ulatuses valkudest. Seda soovitust peaksid jälgima harrastussportlased ning ka jõu ja kiirusalade esindajad. Vastupidavusalade esindajad, kes treenivad suurte mahtudega peaksid suurendama süsivesikute osatähtsust 65%-ni rasvade arvelt.

Tänapäeval loetakse optimaalseks toidukordade arvuks 5-6, kuna väiksemaid toidukoguseid on organismil korraga kergem seedida. Igapäevaselt peaks olema kolm põhitoidukorda: hommiku-, lõuna ja õhtusöök ning nende vahel lisapalad. Päevane kaloraaž võiks toidukordade vahel jaguneda järgmiselt:

1. Hommikusöök 25%

2. Vahepala 10%

3. Lõunasöök 30%

4. Vahepala 10%

5. Õhtusöök 20%

6. Hilisõhtune lisapala 5%

Tarbitav toit peab olema värske, mitmekesine ja tervislik. Jälgima peaks toidupüramiidi põhimõtet. Toidupüramiidi aluse moodustavad süsivesikuterikkad toiduained: kartul, riis, pasta ja mitmed teraviljatooted. Järgmise tasandi moodustavad köögi- ja puuviljad. Igapäevaselt tuleb tarbida kõrge kvaliteediga valke, milleks on liha, kala, muna ja piimatooted. Toidupüramiidi tipu moodustavad rasvad ja maiustused.

Tarbides mitmekesist, tervisliku ja värsket toitu õigetes kogustes ei teki puudujääke olulisemate vitamiinide ja mineraalide saamisel. Juhul, kui peaks tekkima vajadus täiendavate vitamiinide või mineraalide järele tuleks eelistada kompleksvitamiine ja mineraalide segusid.